Kylm kivi

Jumalanna istus kylmal kivil

Hylgepojad nagu kirjud kivid

Jumal passis lõunas pääsukesi

Jumalannal linnuviles jäätus vesi

Hylgepojad naersid nagu vaerad

Jumalanna, sirutades kaela,

Tundmata jääd sukkades ja sallis,

Tajumata aega, istus talves hallis

Jumal passis lõunas pääsukesi

Reisi alustavaid hulgakesi

Andis neile kaasa kalli kirja

Kirjas seisis - täna õhtul tulen hilja

Jumalanna istus kylmal kivil

Haned tulid, sajakaupa rivis

Sulas kasukas ja linnuvile

Pööripäeva päike paistis kivil istujale

P.s. see laul tuli pähe 1) sigarikarbikidra mängimise, 2) arvuti avapildi imetlemise ja 3) Sinise keraamilise linnuvile vaatamise peale. Kujun ja algne idee olid algul ähmased ja mitte päris sellised, aga ma PIDIN teksti sigarikarbikidral mängitud rytmi sisse peksma.

Jälle yks sõidulaul

Hommik otsa oli jõle halb olla, pea käis ringi ja maakera kõikus hullumoodi. Lõuna ajal viskasin päris pikali ja kuulasin natuke Porcupine Treed. See bänd paneb mul aju tööle, nende laulude ylesehituson niiii inspireeriv. Aga ilma internetita see äpp ei salvesta, õnneks tegin prooviks kuvatõmmiseid.

Las hea lugeja arvab pealegi, et ma olen napakas. Pärast sellist elu, nagu mul, ei muretsema selle pärast absoluutselt.

Progeloo toorik

Lendan samblarohelises taevas

Trähmulisel maapinnal voolab mu vari

Rõõmus, et jälle on lennuilma

Ja et jälle toodi jalutama

Olen ingel punases plekkkestas

Liblikas roostes koletisenahas

Poolteist tonni õnne ja rõõmu

Kaheldav sisu ja vaieldav vorm

Suudlen ahnelt asfaldiauke

Kirglikult akteerun kilomeetritega

Mu vereringeski voolavad valged triibud

Katkendlikud, vahest pidevad või topelt.

Te ei pea tasa sõitma

Sest sillad kannavad meid kõiki

Ärge märgake mu hullu pilku

Ega surma otsivaid päevatulesid

Olen ingel punases plekkkestas

Liblikas roostes koletisenahas

Poolteist tonni õnne ja rõõmu

Kaheldav sisu ja vaieldav vorm

Bluusitoorik

Olen varemetemaa kuninganna

Kõdupuidust kuningalossis

Päike paistab, siis on näha kõik kaanteta kaevud

Ja keldrites kobrutav must põhjata sygavik.

Ma ostsin yhe maja, milles on 8 kollast ahju,

Kuid pole, kes kolletes hoiaks tuld.

Mu unistused veerevad koos paduvihmas

Veerevate kivikestega mäest alla.

Mu unenäod lõpevad alati yhtemoodi

Ja enne lõppu on hulluksajavalt valus.

Väike samblalaul

Maalma nurga tagant on tulnud valge udu

Neelates kõk, milles oli veidigi värvi

Voolates järele mööda teid ja radu

Soovides leida uut ja elusat värvi

Maailma nurga taga ta puhkas seni kuni

Isu sai täis olemast kalbe ja kale

Tydimus tekkis olemast surm ja uni

Soov tekkis soojusele lähemale

Maailma nurga taga on otsa lõppenud otsata ootus

Rohelist armastust, punakat elu ja sinist

Lendu mu ymber tuksleb, on mahlane lootus

Kärpimas kurbuse lendu kesköösinist

Maailma nurgal seisan jalgupidi soojas samblas

Päranisilmi imetlen hõbedast õhku

Lehvitan lendajatele, seisma samblas

Ma alati kartmata jään keset hõbedast rohtu