Hakkan varakult jõululaule treima

Teistmoodi jõululaul

Härmatist ja udu hõljub

Nagu siis, kui maailm loodi,

Talveööde pimeduses

Iga tund on yhte moodi.

Ainult vapper vares laulab

Metsas oma nappi oodi.

Kuni kyynlapäevani ju

Päev ei ole päeva moodi.

((Refr:) Härmatist ja udu hõljub

Iga tund on yhte moodi

Talveööde pimeduses

Nagu siis, kui maailm loodi)

Keset valget pimedust ma

Varnast võtan maani salli,

Pika mantli, tutimytsi,

plaanis teha karukalli

Kõigile, kes härmaudus

Näevad ainult homset halli.

Panen pidukindaid kätte,

Laos käin, võtan põdrad tallist.

((Refr:) Keset valget pimedust mul

Plaanis teha karukalli

Kõigile, kes härmaudus

Näevad ainult homset halli.)

(kui luuletuse keha oli valmis, siis tykkis päevavalgele ka kohustuslik refrään.)

Saabumine mitte kuhugi

Veel panen kohvri maha, kuulan, kuidas lahkub rong,
Ta myhin peagi vaikib, tinaraskelt seisab õhk
mis lõhnab tolmu kollase ja eilse järgi ning
on ymber minu suve ainus madalrõhulohk

See maa on võõras, seda linna silm ei seleta
Perroonil seisan, rasket unustust on täis see hetk
Siin seistud kordi paljusid ei äkki mäleta
Siin elat pikad aastad kadunud kui ainus hetk

On kuskil kaugel kypsemas veel pärnaõiemett
Ja õhus suvi, mida tuuletuju toob ja viib
Mu kohvris tyhjaks saanud pudel unustusevett
Perroonil seisan, ootan, millal talv mu ära viib

Irooniline lugu

Aeg eest on korraks võtta kulund maskid

Hea inimene, heida parukas

Sa kõrvale, ja mõtle omas kastis

On turvaline olla arukas



Võib vaba aega olla veidi aega

Võib pidutseda, olla marukas

Veel korraks pidusaalis musta laega

Kuid aegsalt lahkuda on arukas



Ehk kaaslasele oma pihust juua

Sa annad, kes su patsid harutas

Võid köögist viinamarju juurde tuua

Kuid vaikselt sinna minna arukas



Ja homme hommikul on ajad teised

Hea inimene, hoia parukas

Sa varuks, siis kui jälle vaibal seisad

On isakesi kuulda arukas

Lihtne rumal laul

Mu laulud lihtsad on, neis puudub sära,

Neis blondist Pegasusest saab koormat vedav mära,

Kel raske jalg ja metsa poole mõtted,

Ja kaelas kaeratorp, piits plaksub, tallimees teeb kära.

Mu laulud rumalad, neis puudub mõte,

Neis blondist Sokratesest saab töömees, kel jalus tõte

On sõtku savi, lõiku pilliroogu,

Ja plaksub piits, kui pole kyllalt kiire su töövõte

Mu laulud hääleta, neis puudub elu,

Saab blondist bardist tyhja pidusaali koristaja,

Ta hõikab tyhjas ruumis mõne fraasi

Ja hämarduvas ruumis vastab kõikenäinud kaja

Veel kuust

Maailm on sulanud kuuvalguseks
Kuu valgus yksi saab mu silmadeks

Seinale maalitud tondid

Seinale maalitud tondid

Seinale maalitud tondid

Seinale maalitud tondid

Hämaras räpases toas

Teevad nägusid, irvitavad nagu isandad

Seinale maalitud tondid 3X

Väänlevad kannatamatult

Ootavad ööd, et tulla mu tuppa tantsima

Seinale maalitud tondid 3X

Alati on nad olnud siin

ja joonud januselt mu unesid

Seinale maalitud tondid 3X

Ka teil on oma aeg ja hind

Mu sees kivikõva võitlejahing

Seinale maalitud tondid 3X

Kõigest hoolimata ärkan painajaist

Teid pesen maha igal varahommikul

…….
Kogemata leidsin telefonist yhe ilusa laulu, ja minu pardakompuuter tegi sellest kohe oma versiooni. Ilus laul on see
Marilyn Manson
ja selle samuti ilus originaal.
Johnny Cash

Täis tassid ja tyhjad jutud

Täis tassid ja tyhjad jutud

/A                                               G

Mida täiem on su tass, Seda tyhjem on mu kann,

         G                      F                      E

Kuid jätkub tuld ja vett ja täis on keedukann./

On päev kui magus moos  Saand õhtule, kuid loom

Mu sees ei ole yldse mingi vagur iseloom.

R: Õhtu eha valgel kulgeb nii magusalt

Kuid udu tõuseb, ja kerkib rahutus mu sees.

Ma ei suuda istuda su vastas vagusalt,

Mind viipavad tantsijate käed helkleva õhtuudu sees.

Kuid jälle tyhi sinu tass,  Aga vajab täitmist minu kann

Mis sest, et on vett ja teed ja suhkrut ja … mmm.

Mu täidetud su tass  On kurbusest kollakas

Ja tihenev õhtu on vastuste puudumisest tumm.

R: õhtu eha valgel kulgeb nii magusalt,

Seinal reas tyhjad jutud õhtuvarjude seas.

Ma lauast töustes naeratan mesimagusalt,

Kuid hoopis teistsugust tantsuseelikut keerutan uneudu sees.

…Õhtu eha valgel kulgeb nii magusalt

Oleme riiulil tass ja kann paljude teiste seas.

Mõni meist  uuena särab, teine kössitab pragusalt

Kas jätkub sest eluveeteest, kui jagada kõigile?

14. September 2018

Tavaline lugu noorest naisest

Tavaline lugu noorest naisest

Yks oli nii leebe ja lahke

Kui lõhnav jaanikuutuul

Nii ilus, ei ylbe, ei uhke

Ja lauluviis helises suul

Yks kõndis nii kergel sammul

Ja lokid lehvisid pääs

Ja liblikad lendlesid kannul

Ka vihmas ja talveöös

Yks oli nii lõpmata kena

Ja armas ja ilus ja noor

Tast saatan sai aastatega

Ta nimeks sai vanamoor

Vemmalvärss yhest vanemast vabavärsist

Toores lugu

Ma kardan iseenda peegelpilte

Ka aknaid, millest vahest kõnnin mööda

Ma pelgan, silmanurgast kõõrdipilke

Neil heidan, lootes - möödujat ei lööda

Ma iseennast väldin nagu välku

Ei taha jääda yksi yhte ruumi

Kus mina annab kohe endast märku

Ja välja ytleb tõsi tulikuumi

Ma olen armutu ja padujõhker

Kui esivanem metsarahva tõust

Taassyndides saan juurde uusi tahke

Kuid ei saa siledamaks minu lõust

 7. nov 2019

Unustatud laul oma peegelpildist

Tydruk, sa tuled mulle vastu

Hirm silmis, silmad maas, käid seinaääri mööda

Tydruk, sa ainult argsi astud

‎Kui kasteheinas põlvini vaid aiaääri mööda.

Me kohtume, peopesad vastakuti seame

Jääkylmas peegliklaasis yheks varjukujuks saame

 /Sa oled veider, kuuluda ei suuda rahvamassi

Ja minul alati on valge selg ja tahmane nina

Meil kõigil vale eluvorm on kirja pandud passi/

Me klaasi tardund igavesti koos

Mu poole elu tagune mina

Tydruk, su porivärvi pilgus

On igavesti tahmavärvi õudsed õhtupoolikud

Tydruk, su kohal pilvi liigub

Kas oskad varju leida, kui sust pole iial hoolitud

Me kohtume, peopesad vastakuti seame

Jääkylmas peegliklaasis yheks varjukujuks saame

 .....mina enam kuuluda ei suuda rahvamassi

Mul alati on valge selg ja tahmane nina

Ka minul vale eluvorm on kirja pandud passi

Me igavesti koos

Mu poole elu tagune mina

29. aprill 2019

Yks väheke vanem lugu

Laul laulu tegemisest

Ma panin raadjo laua peale

Lauaplaat kleepis öisest kasteniiskusest

Raadjo vaikis kleepuvalt ja kiuslikult

Lauajalgades elavad puukoid ja nende käigud

On vanemad kui mina

Ja mu kiirkuivatatud puidust odavad kitarrid

Ja mu kiirkäigul õpitud odavad laulud

Tulevad täna ja kaovad homme

Ma panin raadjole kõlari kylge ja hääled sisse

Kitarride juhtmed olid märjad ja kiuslikud

Kui laulsin oma odavast naiseelust keset puukoisid

2. September 2018

Aianduslik lugu, toores jälle

…

Olemata mälestuste aias

Ikka õitseb mõni veider puu.

Olen oma mälestuste aias

Kuninganna kui ka ryytel truu.

Astun mööda roosipõõsast

Täna see ei torka mind

Ei haara kurjalt varrukast,

Ei mässi okste sisse mind.

Tulemata tulevikku aeda

Astun, syda kerget kartust täis

Väravast veel korraks välja kaeda

Kas mul vari ikka kaasas käib

Piirikivi avab silmad

Täna ta ei rõhu mind

Tulemata teod ja ilmad

Tema silmist näevad mind

Täna astun ajast aega

Ruumist ruumi, aiast aeda

Täna võtan lisaaega

Keset minu veidrat aeda

Tunduda võib võõras

Teile ja koletu

Pealuuparukapõõsas 

Ja kollane kondipuu.

Täna astun alailma

Ruumist ruumi, ilmast ilma

Tahan peale saada silma

Keset uneudust ilma

Tunduda võib hirmus

teile ehk kohatu

Mu inglitrompetipõõsas

Ja kuradiõunapuu

Toorikide toorik e seenelugu

Mul hirmus nälg om kallal
Õkva är taht tappa, är taht minnu tappa
Ma võti nõvvus minnä siini tuuma
Mõtsa, sohu vai sis rappa, sohu vai sis rappa
Es levvä kotust syvvä
Mitte raasagi ei leibä ega rasva, leibä ega rasva
Võti väidse, mõtli mõtsast tuvva
 siint vai põdramassa, siint vai põdramassa
(Edesi lätt möllus, mõtsan umma inimsyyja seene')
....
Kyll nä haardsõva jalust
 ja väänässiva kässi, väänässiva kässi,
Ma joosi hirmsast halust,
Hää, et eluga ma pässi, eluga ma pässi