laupäev, 18. mai 2019

Põrgukoerad

Jooksen elu eest, kui minu suunas sirutub mõni vari

Kardan, et nad kõrvetavas päikeseski mind näevad

Ja pyyab kinni mind see põrgulik kari

Minu enda põrgu, mu enda saatanlikud koerad

pühapäev, 31. märts 2019

Kylm kivi

Jumalanna istus kylmal kivil
Hylgepojad nagu kirjud kivid
Jumal passis lõunas pääsukesi
Jumalannal linnuviles jäätus vesi

Hylgepojad naersid nagu vaerad
Jumalanna, sirutades kaela,
Tundmata jääd sukkades ja sallis,
Tajumata aega, istus talves hallis

Jumal passis lõunas pääsukesi
Reisi alustavaid hulgakesi
Andis neile kaasa kalli kirja
Kirjas seisis - täna õhtul tulen hilja

Jumalanna istus kylmal kivil
Haned tulid, sajakaupa rivis
Sulas kasukas ja linnuvile
Pööripäeva päike paistis kivil istujale

P.s. see laul tuli pähe 1) sigarikarbikidra mängimise, 2) arvuti avapildi imetlemise ja 3) Sinise keraamilise linnuvile vaatamise peale. Kujun ja algne idee olid algul ähmased ja mitte päris sellised, aga ma PIDIN teksti sigarikarbikidral mängitud rytmi sisse peksma.

pühapäev, 17. märts 2019

Jälle yks sõidulaul

Hommik otsa oli jõle halb olla, pea käis ringi ja maakera kõikus hullumoodi. Lõuna ajal viskasin päris pikali ja kuulasin natuke Porcupine Treed. See bänd paneb mul aju tööle, nende laulude ylesehituson niiii inspireeriv. Aga ilma internetita see äpp ei salvesta, õnneks tegin prooviks kuvatõmmiseid.

Las hea lugeja arvab pealegi, et ma olen napakas. Pärast sellist elu, nagu mul, ei muretsema selle pärast absoluutselt.

neljapäev, 14. märts 2019

Progeloo toorik

Lendan samblarohelises taevas

Trähmulisel maapinnal voolab mu vari

Rõõmus, et jälle on lennuilma

Ja et jälle toodi jalutama


Olen ingel punases plekkkestas

Liblikas roostes koletisenahas

Poolteist tonni õnne ja rõõmu

Kaheldav sisu ja vaieldav vorm


Suudlen ahnelt asfaldiauke

Kirglikult akteerun kilomeetritega

Mu vereringeski voolavad valged triibud

Katkendlikud, vahest pidevad või topelt.


Te ei pea tasa sõitma

Sest sillad kannavad meid kõiki

Ärge märgake mu hullu pilku

Ega surma otsivaid päevatulesid


Olen ingel punases plekkkestas

Liblikas roostes koletisenahas

Poolteist tonni õnne ja rõõmu

Kaheldav sisu ja vaieldav vorm

pühapäev, 10. märts 2019

Bluusitoorik

Olen varemetemaa kuninganna

Kõdupuidust kuningalossis

Päike paistab, siis on näha kõik kaanteta kaevud

Ja keldrites kobrutav must põhjata sygavik.

Ma ostsin yhe maja, milles on 8 kollast ahju,

Kuid pole, kes kolletes hoiaks tuld.

Mu unistused veerevad koos paduvihmas

Veerevate kivikestega mäest alla.

Mu unenäod lõpevad alati yhtemoodi

Ja enne lõppu on hulluksajavalt valus.


esmaspäev, 4. märts 2019

Väike samblalaul

Maalma nurga tagant on tulnud valge udu
Neelates kõk, milles oli veidigi värvi
Voolates järele mööda teid ja radu
Soovides leida uut ja elusat värvi

Maailma nurga taga ta puhkas seni kuni
Isu sai täis olemast kalbe ja kale
Tydimus tekkis olemast surm ja uni
Soov tekkis soojusele lähemale

Maailma nurga taga on otsa lõppenud otsata ootus
Rohelist armastust, punakat elu ja sinist
Lendu mu ymber tuksleb, on mahlane lootus
Kärpimas kurbuse lendu kesköösinist

Maailma nurgal seisan jalgupidi soojas samblas
Päranisilmi imetlen hõbedast õhku
Lehvitan lendajatele, seisma samblas
Ma alati kartmata jään keset hõbedast rohtu