Kylm ja kusõhaisunõ om mu kambri
ja mu hindä näoga om vangimaja valvri
Ma istu igäväste umma eluaigsõt
Kõrra aastan kiruda armuandmispalvõt
Igävädsen yyn pikne myyre raputas
Igäväne kylm tuul mu kangit kuntõ sakutas
Aga armasta ma säänest tormi lauluviit
Rahe om mu leib ja tuul mu viin.
/Ma võitli, et taahtõ vangitorni jõuda´,
Et trepist yles ronida, uss kinni lyvvä´,
Siss rassõd võtind lukumulgun ringi käändä´
Ja võti tormitsõlõ merde visada
Ja võti tormitsõlõ merde visada./
Kõrd aastan kiruda ka armuandmispalvõt
Umahindä korgõ kohtu iin sis loe tä ette
Saaõi´ kohut liiglahkõ olõmidsen syydystä -
Pääkohtuniguna taa paprõ purus tõmba esi´ ma.
/ Refr /
Värss lonkas mõnõvõrra, tuuga saa tegeldä siss, ku periselt laululõ viie tegemisest lätt.