teisipäev, 25. oktoober 2022

Vangimaja lugu maakeelen

 

Kylm ja kusõhaisunõ om mu kambri

ja mu hindä näoga om vangimaja valvri

Ma istu igäväste umma eluaigsõt

Kõrra aastan kiruda armuandmispalvõt


Igävädsen yyn pikne myyre raputas

Igäväne kylm tuul mu kangit kuntõ sakutas

Aga armasta ma säänest tormi lauluviit

Rahe om mu leib ja tuul mu viin.


/Ma võitli, et taahtõ vangitorni jõuda´,

Et trepist yles ronida, uss kinni lyvvä´,

Siss rassõd võtind lukumulgun ringi käändä´

Ja võti tormitsõlõ merde visada

Ja võti tormitsõlõ merde visada./


Kõrd aastan kiruda ka armuandmispalvõt

Umahindä korgõ kohtu iin sis loe tä ette

Saaõi´ kohut liiglahkõ olõmidsen syydystä -

Pääkohtuniguna taa paprõ purus tõmba esi´ ma.


/ Refr /


Värss lonkas mõnõvõrra, tuuga saa tegeldä siss, ku periselt laululõ viie tegemisest lätt. 

kolmapäev, 19. oktoober 2022

Kleidilugu

 Seda kleiti selga ma ei pane

Sest pole õige aeg, veel pole õige aeg

On riidekapis pimedus pilkane

Ja hinges härmas aed, mu hinges härmas aed


On kuskil päiksekullas mäed ja maanteed

ja joogid jahedad ja joogid jahedad

See kleit on juba aastaid rännu ootel

Kuid jälle lähen ma, lähen nõusid pesema


Laul, mis lõpus käest ära kadus, sest nimekiri kodutöid on ees ja tõbisevõitu laps vajab tähelepanu. Põhjus 2 on kirjutamise taustaks sattunud täiesti vale muusika. Elektrikitarri sisaldav rokalugu vajab samasugust tausta, aga ma panin "igaks juhuks" mingi meditatsioonimuusika ja aju muutis hetkega olekut.

Muide, meil on praegu segane remondihetk ja oma pille hoian riidekapis, voodis, pööningul, köögis ja igal pool, kus jumal juhatab natukenegi ruumi, ja mängida ei lase syymekad tegemata kodutööde pärast. Neid syymekaid on mitme kontseptuaalalbumi jagu, hakka ainult kirjutama, aga kui huumor kõrvale jätta, siis on targem neid kuradeid mitte kaane alt välja lasta.

kolmapäev, 12. oktoober 2022

Armastuse ime

 

Õde käes on õhtu juba

kussa õeke kolad

taevavesi tume juba

sina ikka kolad

õeke tule koju juba

ootab väike õde

lage laud ja tyhi tuba

aga sina, õde


kesköötuul ja marutondid

peletavad ööund

teeline käes tulelondid

sõnumi on toonud

sinu vere joonud hundid

sydamegi söönud

õde sinu õlakondid

põdrapeni söönud


sinu kael on kahekorra

sinu silm on pime

haavu kehas kymnevõrra

puret jalus side

vedeled all vähimõrra

huuled hoidmas nime

suul on lukke sajavõrra

armastus on ime


See lugu on 2021. aasta 7. detsembri kuupäevaga. Kuna ma polnud mõnda aega kindel, kas ontlikule poetessile sobib sihukest lugu ilmutada, siis istus see lihtsalt dokumendikastis. Aga täna võin ma julgelt öelda, et olen LAULU kirjutaja, mu peas elavad metalbändid, ja see on täiesti viisakas ja korrektne metalbändi lugu. Muud detailid on kahjuks kadunud. Pole võimatu, et lugu ärkas ellu mõnda rahvaluulekogumikku lugedes, ma loen heameelega autentseid vanu tekste, ja nagu ikka, hakkab siis mõni järjekordne lugu või bänd tööle.

Kes arvab, et meil on karjuv puudus naisrokkarite helladest muusikukätest, tõusku pysti. Mina igatahes seisan juba aastaid ja ei mõtlegi istuda.

Vangimaja, seletuskirjaga

 Kusehaisune ja kylm on minu kamber

Minu enda näoga on vangimaja valvur

Ma istun igavesti oma eluaegset

Kord aastas kirjutan armuandmispalvet


Ma võitlesin, et siia vangitorni jõuda,

Et trepist yles ronida, uks kinni lyya,

Ja rasket võtit lukuaugus keerata

Ning võti tormisesse merre visata.


Igaveses öös äike myyre raputab

kylm tõmbetuul kõik kondid valutama paneb,

kuid armastan ma seda tormi lauluviit

on rahe ja tuul minu leib ja vein.


Kord aastas kirjutan ka armuandmispalvet

Omaenda kõrge kohtu ees siis loen ta ette

Ei kohut iial leebuses syydistada saa -

Peakohtunikuna võin palve puruks rebida.


12.10.2022


P.s. sarnaselt "Iludusvõistlusega" kodust väljas aega parajaks tehes kirjutatud laul, mis hakkas hommikul kodus konkreetselt eesti metalmuusikat kuulates kasvama ja napilt unustamisest pääses. Yksikud laulud on nii visad, et sõidavad minuga kaasa ja yyrgavad niikaua, kuni mingilgi kujul kirja saavad. Aga kuna laulud tulevad mulle pähe alati mingit tööd tehes, siis on nad ka lihtsad nagu regivärss, sest tähelepanu ei saa lõputu hulga asjade vahel jagada. Kirja läheb asi alati kiiresti ja viimistlemata rytmiga, mis mind häirima jääb, sest idee on kyll hädapärast kirjas, aga no mina ei suuda algset meeleolu täpsesse värssi valada, selleks on mu ööpäev liiga lyhike ja kitarride kapist välja võtmiseks ei jätku aega. Minu väga paha.

Iludusvõistlus

 Tulge meile kylla, meil iga päev on pidupäev,

Peeglisaalid avat, lauahõbe kõrgpoleerit,

iga viimne messingist uksenuppki läikima löödud.


Iga peoloom tulgu, kel yles ennast lyya soov,

Meil igayks saab iludusevõistluse kuldkrooni,

Ka printsess, vana kuningas ja kuninganna ema.


Mõõdutundeta te võite ennast lille lyya,

Seks ongi peeglid, kandikud, klaasipõhjad ja uksenupud,

Millelt end imetleda, vaid see me majas on lubatud.


Kristallidega mantli saab iga ilueedi

Ja esimene leedi, peaarst ise aitab selga,

Me igavene iludusevõistlus kestab ööpäev läbi

(me igavene iludusevõistlus kõigile hästi saab tasutud, orig. Kirjas)


Maja tagumises tiivas elab veel paar napakat,

Ei ehi end, ei peole tule, raamatuid vaid nõuavad

Ja lihtsat hullusärki alati vaid kannavad.

12.10.2022