esmaspäev, 21. oktoober 2019

Yks väga vana lugu

Kus on meie Liisu, miks tee peal aega viidab,
Kus paha tydruk saatana lehmale rohtu niidab,
Kas arvab, et yksainus päev võib terve nädala kesta,
Luud hoovil seisab ja väikeste vendade särgid vaja pesta.
Kus on meie Liisu, ta jälle metsas hullu haldjat mängib,
Kui anumad pesemata ja sassis vendade sängid.
Näe, kylamees tuleb, kel verine kirves on vööl,
Mis hulkuda tal, kui aus rahvas metsas ja põldudel tööl.
.../instrumentaalne refrään/
Ma alati jooksen ja teen kõik, et olla kõigile hea,
Ka siga tuhnimas õues ja kerjus väraval kartma ei pea,
Mu ema on alati olnud rahul ja rõõmus,
Tööd tehtud ja õhtul aega ka veinisõõmuks.
Kuid olgu neetud see uks, see rada ja päev,
Kui teise kylasse jooksin, toidukorv käes,
Sestsaadik ma alati yksi käin oma märgiga,
Kui naine, kes plikana magas hundiga.