Yks igav päev on jälle õhtaks muutumas
Ma jälle maanteel silmapiiri puutumas
Peaaegu olen, juba tunnen seda ma
Nii sõrmeotstes, silmades kui sydames ka
Peas voolab uim ja meeltes melanhoolia
Näib taevas tumepruun kuid sellest hoolija
Ma praegu pole, hõljun musta maantee kohal
Poolunes, lendan justkui iseenda kohal
Hall päike viljapõlde vaevalt kuldab
Ja kõrvalteid, kust iial maanteele ei tulda
Sel väljal iial näha ei saa elus hinge
Vaid põuatuul teeb maantee kohal tantsuringe
Yks kaugem tolmukeeris kindla kuju võtab
Iidvana buss eiteakust maantee poole tõttab
Mattmusta logu kaame juht mu poole vaatab
Siis oma teele pöörab tyhjad silmakoopad
....
orig 26.07.2021
Leidsin lauda koristades rokase paberilehe osalt loetamatu tekstiga. Selle laulu tunne ja täpne sõnastus vajab täpsustamist. Varsti saab selle laulu minu pähe kolimisest aasta, eks siis vaatab, kas tuleb midagi juurde või on ta ise endaga rahul, hehe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar