Pühapäev, 3. juuli 2022

Surm maanteel

 

Yks igav päev on jälle õhtaks muutumas

Ma jälle maanteel silmapiiri puutumas

Peaaegu olen, juba tunnen seda ma

Nii sõrmeotstes, silmades kui sydames ka


Peas voolab uim ja meeltes melanhoolia

Näib taevas tumepruun kuid sellest hoolija

Ma praegu pole, hõljun musta maantee kohal

Poolunes, lendan justkui iseenda kohal


Hall päike viljapõlde vaevalt kuldab

Ja kõrvalteid, kust iial maanteele ei tulda

Sel väljal iial näha ei saa elus hinge

Vaid põuatuul teeb maantee kohal tantsuringe


Yks kaugem tolmukeeris kindla kuju võtab

Iidvana buss eiteakust maantee poole tõttab

Mattmusta logu kaame juht mu poole vaatab

Siis oma teele pöörab tyhjad silmakoopad

....

orig 26.07.2021


Leidsin lauda koristades rokase paberilehe osalt loetamatu tekstiga. Selle laulu tunne ja täpne sõnastus vajab täpsustamist. Varsti saab selle laulu minu pähe kolimisest aasta, eks siis vaatab, kas tuleb midagi juurde või on ta ise endaga rahul, hehe.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar