reede, 8. november 2019

Unustatud laul oma peegelpildist

Tydruk, sa tuled mulle vastu
Hirm silmis, silmad maas, käid seinaääri mööda
Tydruk, sa ainult argsi astud
‎Kui kasteheinas põlvini vaid aiaääri mööda.

Me kohtume, peopesad vastakuti seame
Jääkylmas peegliklaasis yheks varjukujuks saame
 /Sa oled veider, kuuluda ei suuda rahvamassi
Ja minul alati on valge selg ja tahmane nina
Meil kõigil vale eluvorm on kirja pandud passi/
Me klaasi tardund igavesti koos
Mu poole elu tagune mina

Tydruk, su porivärvi pilgus
On igavesti tahmavärvi õudsed õhtupoolikud
Tydruk, su kohal pilvi liigub
Kas oskad varju leida, kui sust pole iial hoolitud

Me kohtume, peopesad vastakuti seame
Jääkylmas peegliklaasis yheks varjukujuks saame
 .....mina enam kuuluda ei suuda rahvamassi
Mul alati on valge selg ja tahmane nina
Ka minul vale eluvorm on kirja pandud passi
Me igavesti koos
Mu poole elu tagune mina

29. aprill 2019

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar